Arvutid on saanud meie igapäevaelu väga oluliseks osaks ja seda ei muuda ka enam miski. Tehnoloogia areneb ja mida mugavamaks läheb elu seda rohkem me sõltume arvutitest. Ka inimesed, kes varem ei ole soovinud arvutitega kokku puutuda peavad tahes tahtmata hakkama ka endale arvutit muretsema, et üldse midagi ära teha. Arvutid ei maksa ka palju, odavamaid on võimalik juba paari kolmesaja euroga kätte saada kuid tegelikuses läheb arvuti omamine inimesele kulukamaks, kui ta seda ise oskab arvatagi.
Alustuseks arvuti ostmine. Poodi lähed küll hea plaaniga, et lahkud sealt arvutiga, mis maksab mõniada eurot aga peale seda, kui hakkab kohale jõudma, et ega selline odav masin nii väga hea enam ei olegi tuleb hakata ikkagi rahakoti raudu natukene rohkem laiali kangutama ning juba alguses on arvuti kulukam, kui esialgu arvad. See ongi tehnoloogia kiire arengu õnnetus, selleks ajaks, kui raha kokku kogutud, et arvutit osta on juba uued ja kallimad mudelid väljas ning peab hakkama uuesti koguma, et mitte ajast maas olla. Muidugi tavakasutaja ei pea õnneks tehnoloogia arenguga päris käsikäes kaasas käima vaid võib pikema aja veeta oma vanema mudeliga ilma, et ta milleski ilma jääks.
Arvutitel on aga ka teisi kulutusi. Millega igaüks arvestada ei oska on see, et ka mõningad tarkvarad maksavad. Tavakasutaja saab jällegi lihtsamalt. Operatsiooniüsteem on ostes olemas ja ka dokumentide loomise põhilised tarkvarad on olemas, kuid viirusekaitse kehtivusaeg saab varem või hiljem otsa ja peab hakkama mõtlema uue muretsemisele. On ka tasuta viirusetõrjeid, kuid nende töökindlus on kaheldav ja arvestades ka üha edasi arenevate häkkerite ja nende poolt loodud viirustega oleks ikkagi vaja võimalikult head kaitset oma arvutile. See aga jällegi maksab ja mõnikord isegi päris mahlast hinda. Inimesel, kes aga suurem osa ajast töötab arvutiga (või isegi tööalaselt) on vaja endale muretseda ka teisi programme, et oma tööd edukalt teha. Näiteks pildi, video või helitöötlus tarkvarasi, mis ka koguaeg arenevad ja uuenevad. Nendest parimad on ka tasulised ning ajaga kaasas käies on vaja jällegi maksta.
Kulutusi tekitavad arvutid aga ka siis, kui neid ei uuendata. Arvutid võivad minna rikki või lihtsalt vajada natuke professionaalsema inimese kontakti, et ennast uuesti käima saada. Korraliku viirusekaitse puudumisel võib arvati nakatuda viirusesse või keegi võõras võib teie arvutisse tungida ja teha selle kasutuks, sellisel juhul tuleb arvuti viia parandusse, mis aga ei ole oma olemuselt ka just kõige odavam tegevus. Sõltuvalt kahjust ja arvutist võib parandamine minna üsnagi kulukaks. Parandust vajab arvuti ka kehva hoolitsuse korral. Arvuteid peab puhastama nii siseselt kui väliselt, et ei tekiks tarkvaralisi ega riistvaralisi probleeme. Õhuaukude ummistamisel võib arvuti näiteks üle kuumeneda ja halvimal juhul lõppeb see juppide vahetusega. Tegelikult ei kesta miski igavesti ja on kindel, et varem või hiljem vajab iga arvuti, kas vahetust või parandust ja see ei ole kunagi lihtne ega odav. Arvuti vahetusel või tõsisel rikkel võivad kehva varunduse korral minna kaduma teie olulised dokumendid või muu vajalik mida sooviksite tagasi. Andmete taastamine on väga kulukas tegevus ja tihtipeale on lihtsam uued dokumendid luua, kuid on ka asju mida ei saa tagasi nagu olulised pildid vms.
Seni olen koguaeg kirjeldanud olukordi, kus arvuti kulukus väljendub rahas kuid arvuti kulutab ka teisi resursse, mis on vahest sama olulised. Olukord, kus arvuti vajab parandust tähendab see alati inimesele nii närvi kui ka ajakulu. Peame otsima paranduskoha, peame arvuti kohale viima, ootama ja lõpuks ka järgi minema. Niimoodi rääkides ei ole see midagi erilist aga tegelik olukord on tükkmaad närvesöövam ja ajakulu ka suurem. Tõsisema murega parandatakse arvutit mõni nädal, mis tähendab, et sa ei saa oma arvutiga tööd teha. Tõsi parandusest võib saada asendusarvutit, kui vaja aga sellega ei ole ka võimalik mõnikord kõike vajalikku teha. Lisaks tekib ajakulu ka siis, kui on vaja oma tehtud töösid uuesti alustada, sest need polnud turvaliselt varundatud.
Arvuti ei ole muidugi ainult töö jaoks ja see tekitab ka uue probleemi. Paljud eriti nooremad inimesed võivad arvutist ja tema hulgalistest tegevustest jääda nii öelda sõltuvusse. Inimene tahab käija internetis avastamas uut ja ei arvesta, kui palju aega ta sellesse investeerib. Selline käitumine röövib inimeselt aega ja tihtipeale jäävad muud tööd ja õpingud unarusse ning need tuleb hiljem järgi teha, kui selleks antakse võimalust. Selle tagajärjel tehakse tihti tööd kiiremini ja hooletumalt ning arvuti kulutabki meil, kas aega või töö kvaliteeti. Sellist olukorda tuleks võimalusel vältida, et arvuti kulukust veidikenegi vähendada.
Pidev arvuti ees istumine ei mõju ka alati meie tervisele hästi. Inimene peab liikuma ning olema aktiivne mitte kogu aeg ühe koha peal paigal olema seetõttu peaks arvutiga töötades end iga natukese aja tagant sirutama ja vahepeal tegema ka näiteks jalutuskäike. Tegelikkuses aga unustatakse selline asi ja istutaksegi tundide viisi arvuti ees lösakil asendis toidukauss ees ning üritatakse imepisikest kirja võimalikult kaugelt lugeda. Selline käitumine võib rikkuda silmi või põhjustada isegi ülekaalulisust ning ilma õigel ajal asja parandamata võib inimesest saada hoopis ülekasvanud küürakas mullamutt.
Nagu aru saada võib arvuti omamine olla tõesti vägagi kulukas. Kulutada ei soovi aga keegi ükskõik millises vormis kulutused ette tulevad. Kuna aga ilma arvutita ei ole tänapäeval enam võimalik eriti elada peaks inimene enne arvuti muretsemist tegema kindlaks, et ta teab mida arvuti endast kujundab ning kui kulukas see tegelikult võib olla. Arvuti kulutab ka aega ja närve ning hiljem avastades, et sinu algne arvamus oli ekslik võib põhjustada sulle veelgi närvipinget. Korralik ettevalmistus ja teadmine aga aitab kulutusi vähendada ja teeb iga arvutiomaniku tõenäoliselt õnnelikumaks.
No comments:
Post a Comment