Nagu öeldakse on õppimine elu alus ja isegi, kui ta päris elu aluseks ei ole siis oluline on see ikkagi. Seetõttu on iga õppimist abistav vahend kasulik ning seepärast tuleks neid ka jagada. Sotsiaalseid tarkvarasi on meil tänapäeval veebis juba lugematul hulgal ja paljusi neist saab ka õppimise eesmärgil ära kasutada kuid kindlasti ei kasuta neid ikkagi suur osa inimesi.
Kindlat põhjust miks paljud ei taha endiselt veel sotsiaalseid võrgustikke kasutada ei oska küll veel nimetada kuid arvamusi ikka leidub. Üks põhjus võib olla inimeste kogenematus selliste tarkvaradega. Nad ei oska tarkvarasi kasutada ja keegi neid ka ei õpetada ning ajapikku jääbki neile tahtmatus üldse sellega tegeleda. Teiselt poolt tekitab oskamatus ka ebausku. Inimesed ei usu sotsiaalsete tarkvarade tõhususse ja teevad oma õppetöid põikpäiselt ikka omamoodi. Seda tuleks aga iga hinna eest üritada muuta, sest ka uue õppimisviisi kasutusele võtmine on õppimine. Eks mõnel juhul on ka proovitud uusi vahendeid õppimisel kasutada ja on leitud, et ilma saab ikka paremini. See on aga igaühe enda otsus.
Millist tüüpi sotsiaalseid tarkvarasi siis ikkagi saab õppimise eesmärgil kasutada oleks huvitav teada ja sellest nüüd lähemalt kirjutangi. Enim kasutatakse kindlasti tarkvarasi millega saab materjale võrku laadida, kuid on ka tarkvarasi millega saab aega planeerida, kirjavigu kontrollida, teha e-portfelli või luua blogi. Isiklikult usun, et kavalusega on võimalik igat sotsiaalset tarkvara mingil määral õppe eesmärgil ära kasutada kuid kõiki siin läbitöötlema ei hakka.
Alustaks siis hoidla tüüpi sotsiaalsete tarkvaradega. Nagu juba öeldud kasutatakse neid ilmselt kõige enam õppeeesmärkidel ja selleks on ka põhjust. Inforaatika tudengina tean, kui palju on vaja õppejõududele esitada oma tehtud töid mida ei saa väljastada paberkandjal ning, mille maht on ka vahest liiga suur, et neid õppejõule e-mailiga saata. Siin tuleb abiks mõni veebipõhine sotsiaalne tarkvara, näiteks nagu DropBox. Selle abil saab imelihtsalt laadida võrku oma faile olgu need siis kodused ülesanded või muud õpematerjalid. Õppejõule saab jagada linke oma failidele ning õppejõud saab neid näha ja allalaadida veebist ilma takistusteta. Üleliigsed inimesed ei pea sinu materjale nägema ja ka õppejõud näeb ainult seda mida sa lubad tal näha. Hoidla tüüpi tarkvaradega saab ka endale teha materjali varamu, mis on sulle siis igalt poolt ligipääsetav, et saaksid teha oma õppetööd igal pool.
Järgmine tarkvara, mis õppetööle kaasa aitab on blogi. Blogid on tegelikult juba üsna ammu populaarsed, kuid endiselt saab neile leida uusi kasutusvõimalusi. Viimasel ajal koguvad populaarsust veebikeskkonnad, kus üks kasutaja saab teha omale mitmeid blogisi ning see omadus teebgi blogid õppimisele kasulikuks. Saab teha erineva blogi iga erineva õppeaine jaoks ja seal siis rääkida ülesannetest ja muud ainet puudutavatest asjadest. Parim variant oleks, kui blogi omanik oleks õppejõud, kes lisab sinna materjalide linke ja lisab ülesandeid. Õpilased saavad siis kommentaaride kaudu esitada küsimusi ja võibolla ka lahendusi. Saab teha ka blogisi rühmatööde tarvis, kus rühmajuht ja liikmed saavad oma töö edenemist jälgida ja dokumenteerida.
Veel leidub ka üks huvitav tarkvara mille abil saab kontrollida oma tehtud tekstitöödes õigekeelt ja kirjavigu. Peale töö valmimist laed sa selle keskkonda ülesse ja vastavalt töö mahust saab siis lasta keskkonnal kontrollida õigekeelt teatud aja vältel. Vastuseks tuleb olenevalt soovist kas parandatud ja valmis töö või märgetega töö, sellest mis nõuaks muutmist. Koolitööde jaoks on see kindlasti väga abivalmis vahend kuid kahjuks on eesti keelne õigekeel sellistel tarkvaradel veel nadi ja vähepopulaarne. Tuleb loota, et varem või hiljem täiustatakse seda ja ka meie saame oma töösid lasta parandada, seni aga saame inglise, saksa ja muude võõrkeele õppeainete kodutöösid nendes keskkondades kontrollida.
Päevik on olnud juba väga kaua iga õpilase ja tudengi väga oluline kaaslane. Ta ütleb sulle millal sul on töö, või mis on su kodused tööd järgmiseks tunniks ja temasse saab kirjutada ka muid olulisi märkmeid. Seepärast saab ka eeldada, et e-päevik on kasulik abivahend. Sotsiaalsete tarkvarade seas on nii öelda ajahaldamise tarkvarad, mis põhimõtteliselt on nagu päevikud ainult et veebis. Teed omale kasutaja ja saad sellele ligi igast arvutist. Märgid ära olulised tähtajad, lisad märkmeid ning kuupäevade juurde saab mõnes keskkonnas isegi faile lisada. E-päevikus on eeliseks ka see, et ei saa tekkida ruumipuudust märkemete tegemisel. Üks selline ajahaldamise tarkvara on näiteks Notely, mis on nimelt mõeldud õpilastele ja tudengitele.
Lisan siia ka infot ühe vähemlevinud sotsiaalse tarkvara kohta. See on tuutorluse tarkvara, mida on olemas praegu veel väheseid variante kuid mida ka juba kasutatakse. Tarkvara ongi mõeldud õppetegevuseks, pigem küll juhtudeks, kus üks tudeng õpetab teist kuid eks kasutavad seda ka õppejõud. Näiteks lisan siia keskkonna nimega BuddySchool. Keskkonda teevad tudengid omale kasutaja ja registreerunud kasutajad saavad üksteisele keskkonnas teadmisi edastada. Nii videoesitluste, tekstide, kui ka otse vahendatavate materjalide ja töölaua kaudu kuhu saab kirjutada ja joonistada pilte mõlemalt poolelt. Keskkond on hea matemaatiliste ja graafiliste ülesannete õpetamiseks, sest hea on teha näiteid.
Sotsiaalsete tarkvarade seas on veel palju teisigi abivahendeid millega teha oma õppetööd lihtsamaks ja lõbusamaks ja ka siin välja toodute seas on paremaid ja halvemaid ning selliseid, mis sobivad erinevatele isiksustele meelsamini. Sellegipoolest on näha, et sotsiaalsed tarkvarad on kasulikud ning neid tuleks ka edaspidi arendada ja täiustada, et nende kasulikkus tõuseks veelgi. Arenduse käigus oleks hea teha keskkondi universaalsemaks, vähemalt kasutajate kohapealt, et ei peaks iga keskkonna jaoks olema vaja eraldi kasutajat. See teeks keskkonnad tudengitele ka mugavamaks.