Wednesday, December 19, 2012

Hinnang kursusest

Kõigepealt kirjutan et aine on iseenesest üsna lõbus. Teemad on huvitavad just seetõttu, et iga loeng on midagi uut ja ka aine läbimine on hästi ülesse ehitatud, mitte, et see oleks lihtne vaid pigem just peab olema aktiivne ja terve semestri vältel asjaga tegelema. Avastasin vahepeal hirmuga, et aine läbimiseks peab kommenteerima õppekaaslaste blogisid kuid nüüd mõtlen juba huviga kui palju inimesi üldse üksteist kommenteerisid. Sisuliselt oleks ainult pisikesi soovitusi.

1) Isiklikult arvan, et loeng digitaalfotograafiast ei sobi hästi nimekirja. Aine on Intelligentne arvutikasutus ja kõik ülejäänud teemad on rohkem arvuti endaga seotud. Kui juba digitaalfotograafia, siis peaks hakkama rääkima ka video ja helitöötlusest. 

2) Lisaks soovitaksin loengut isiklikust huvivaldkonnast, mis oleks lisa Arvuti haldamise osa juurde. Nimelt arvuti mahu kontrollimine. Arvutil tekib ajapikku faile veateadetest jms. mida kasutaja ei näe ja pikka ajalisel arvuti omamisel hakkab see sööma üleüldist mahtu. Oleks vaja infot kuidas seda jälgida ja vastavaid üleliigseid faile eemaldada.

Muidu olen ainega väga rahul ja soovitan seda ka teistele.

Essee "Isiklike andmete varundamispraktika: totaalne kindlus vs. lihtsalt hallatav lahendus"

Iga vähegi pühendunum arvutikasutaja teab, kui palju kahju võib üks lihtne rikke mõnikord põhjustada. Mitte lihtsalt arvutile endale vaid ka kogu isiklikule raskele tööle. Failid lähevad kaduma või tekib mingi viga faili koodi, mis muudab selle loetamatuks. Peavalu, nuttu ja hala tekitab see aga iga kord. Seepärast teab ka iga pühendunum arvutikasutaja, kui oluline on andmete varundamine ehk säilitamine ka muudel andmekandjatel, kui isiklik arvuti. Muidugi tähendab ka varundamine lisatööd ning enamjaolt ei tundugi varundamisest mingit kasu olevat kuni hetkeni, mil tänate jumalat, et teil oli viitsimist oma töösi ringi salvestada oma mälupulgale või  välisele kõvakettale.

Varundamiseks on mitmeid eri viise ning igaüks saab valida endale täpselt selle mooduse, mis on neile kõige mugavam. Kahjuks on ka varundamisel turvalisemaid ja ohtlikumaid ning lihtsamaid ja keerulisemaid variante ning enamjaolt kehtibki reegel, et lihtsam varundamismeetod on ka ohtlikum ja kõige turvalisem meetod nõuab kedagi, kes tegeleb arvutitega proffessionaalsel tasemel, et üldse aru saada millega on tegu. Õnneks leidub aga ka küllaltki kindlaid varundamise vahendeid, mille kasutamine ei ole ka hirmsasti keeruline ning mida võikski suur osa arvuti kasutajaid oma kodus kasutada.

Alustuseks kirjutaksin ühest vanast kuid see eest küllaltki turvalisest varundamise meetodist, milleks on dvd ja cd plaadid. Nendele varundamine on vägagi lihtne kuid tülikas ja mõnikord ka aeganõudev aga see eest ei pea nende peal olevate materjalide kadumise pärast muretsema, sest ainus viis kuidas nendel olevaid faile kaotada on plaadi otsene kahjustamine, mida peaks olema vägagi lihtne vältida. Viimasel ajal kasutatakse mahu tõttu küll pigem dvd plaate kuid tegelikkuses saab ka tavalisi cd plaate endiselt kasutada. Eriti, kui on vaja varundada dokumente, mis tegelikkuses ei võtagi väga palju ruumi. Soovitaksin küll kasutada toorikuid millele saab korduvalt kirjutada aga õnneks ei maksa cd ja dvd plaadid tänapäeval ka suurt midagi, mistõttu saab kasutada selliseid plaate ja nii suurel hulgal, kui kulub.

Plaatide piiratud mahu ja ka varundamise lihtsuse tõttu on hakatud kasutama oma tööde säilitamiseks väliseid kõvakettaid. Praeguseks on see üks enimkasutatavaid ja turvalisemaid varundusmeetoteid ning arvatavasti ei kao see ka peatselt veel kuhugi. Negatiivseks küljeks on ainult välise kõvaketta hind, mida peab küll vaid korra maksma kuid tahes tahtmata tekib ka suure mahutavusega kettal lõppuks ruumipuudus ning siis peab minema poodi ja hakkama uut ostma. Tekib ka probleem, mida teha mitme välise kõvakettaga. Mitu musta kastikest, mis lihtsalt vedelevad kodus. Õnneks saab siin võtta kasutusele ühe väikese trikki, mida kasutavad paljud arvutiteadustega tegelevad kasutajad. Nimelt on välise kõvaketta kasti sees täpselt samasugune kõvaketas nagu mistahes sülearvutis. Seepärast pole vaja osta mitte mitut välist õvaketast vaid pigem tavalisi kõvakettaid, mis on lihtsalt õige mõõduga. Keerad oma kasti kruvid lahti ja vahetad selles kettaid. Markeriga võid kettale kirjutada peale "Vana-aasta õhtu pildid" vms. ja pistab oma ketta riiulisse. See võtab ka vähem ruumi, kui terve väline kõvaketas. Väline kõvaketas on ka vägagi turvaline varundusmeetod, sest kõvaketast on lihtsam hooldada kui dvd plaati ning lõhkumiseks on vaja ikka rohkem kui väikest torkimist. Kõvakettad võivad küll mõnikord ise olla natuke õnnetud ja ühel hetkel ülesse öelda, mistõttu on ka arvutit üldse vaja varundada kuid arvutiga võrreldes on rikke oht välises kõvakettal ikkagi minimaalne.

Teine viimasel ajal populaarseks saanud varundusmeetod on veebipõhine. Veebis on hulgaliselt keskkondi kuhu saab teha kasutajad ning mõnikord tuleb alla laadida ka liides ning seejärel saad sa oma kasutajale võrgus andmemahtu. Sellele andmemahule saad sa siis laadida ükskõik milliseid sulle vajalikke faile, olgu need tekstid, pildid , videod või isegi skriptid. Veebi laadimise eeliseks on see, et materjal on kätte saadav igast interneti ühendusega arvutist ning ei pea kaasas kandma tülikaid kõvakettaid ega dvd plaate. Muidugi on sellel ka probleeme. Materjal on vaid kättesaadav võrgust ja maht, mis sulle antakse asub vastava keskkonna serveris. Tasulistel keskkondadel on olemas oma turvameetmed ja lisavarundusvahendid kuid tasuta keskkonda oma materjale laadides ei saa sa olla ikka päris kindel selles, kas keskkonna serveri õnnetuse puhul ka sinu materjalid säilivad.

Varundamine ei pea ilmtingimata tavakasutajatel toimuma pidevalt, kuid vajalikkud materjalid võiks vähemalt ajutiseltki mingil viisil varundada. Selleks võib kriisi korral kasutusele võtta näiteks mälupulga, millel on ka piisavalt mahtu, et ajutiselt üks hulk faile ära hoiustada. On ka võimalik kasutada varundamiseks telefoni, millel on mõnegigabaidine mälukaart. Selleks on vajalik vaid viis kuidas telefon arvutiga ühendada ja saabgi ajutiselt asju hoiule panna. Noorematel võib kodus leiduda mõni mängukonsool, olgu see kas suur või väike või kaasaskantav ikkagi peaks neil leiduma mälukaart. Isiklikult leidsin, et ka PSP-ga(Playstation Portable) on võimalik faile transportida. Varundamine ei pea käima ilmtingimata reeglite järgi, eriti kui oluline on materjalide säilimine. Leida võib hulgaliselt mõtteid, mil viisil mingisugust materjali säilitada ja transportida, niikaua kui endal nutikas pea ja natukenegi tarkust.

Nagu öeldud on mitmeid erinevaid varundamise viise ning neid on nii erineva lihtsuse, kui ka turvalisusega. Sellegipoolest leidub kõikidele meetoditele kasutajaid ja ka õigustatult. Olgu varundamine lihtne või raske, ohutu või ohtlik alati kulub ta ära, sest kui ühel heal päeval otsustab teie arvuti mitte enam pilti ette võtta olete te õnnelik, kui te ei pea hakkama oma töödokumente, perepilte ega ka kooli kodutöösid või esseesid uuesti tegema. Seepärast peaks võimalusel üritama alati varundada ning turvalisuse huvides võiks kasutada isegi mitmeid varundamise vahendeid.

Tuesday, December 18, 2012

Essee "Sotsiaalne tarkvara õppeprotsessis"

Nagu öeldakse on õppimine elu alus ja isegi, kui ta päris elu aluseks ei ole siis oluline on see ikkagi. Seetõttu on iga õppimist abistav vahend kasulik ning seepärast tuleks neid ka jagada. Sotsiaalseid tarkvarasi on meil tänapäeval veebis juba lugematul hulgal ja paljusi neist saab ka õppimise eesmärgil ära kasutada kuid kindlasti ei kasuta neid ikkagi suur osa inimesi.

Kindlat põhjust miks paljud ei taha endiselt veel sotsiaalseid võrgustikke kasutada ei oska küll veel nimetada kuid arvamusi ikka leidub. Üks põhjus võib olla inimeste kogenematus selliste tarkvaradega. Nad ei oska tarkvarasi kasutada ja keegi neid ka ei õpetada ning ajapikku jääbki neile tahtmatus üldse sellega tegeleda. Teiselt poolt tekitab oskamatus ka ebausku. Inimesed ei usu sotsiaalsete tarkvarade tõhususse ja teevad oma õppetöid põikpäiselt ikka omamoodi. Seda tuleks aga iga hinna eest üritada muuta, sest ka uue õppimisviisi kasutusele võtmine on õppimine. Eks mõnel juhul on ka proovitud uusi vahendeid õppimisel kasutada ja on leitud, et ilma saab ikka paremini. See on aga igaühe enda otsus.

Millist tüüpi sotsiaalseid tarkvarasi siis ikkagi saab õppimise eesmärgil kasutada oleks huvitav teada ja sellest nüüd lähemalt kirjutangi. Enim kasutatakse kindlasti tarkvarasi millega saab materjale võrku laadida, kuid on ka tarkvarasi millega saab aega planeerida, kirjavigu kontrollida, teha e-portfelli või luua blogi. Isiklikult usun, et kavalusega on võimalik igat sotsiaalset tarkvara mingil määral õppe eesmärgil ära kasutada kuid kõiki siin läbitöötlema ei hakka.

Alustaks siis hoidla tüüpi sotsiaalsete tarkvaradega. Nagu juba öeldud kasutatakse neid ilmselt kõige enam õppeeesmärkidel ja selleks on ka põhjust. Inforaatika tudengina tean, kui palju on vaja õppejõududele esitada oma tehtud töid mida ei saa väljastada paberkandjal ning, mille maht on ka vahest liiga suur, et neid õppejõule e-mailiga saata. Siin tuleb abiks mõni veebipõhine sotsiaalne tarkvara, näiteks nagu DropBox. Selle abil saab imelihtsalt laadida võrku oma faile olgu need siis kodused ülesanded või muud õpematerjalid. Õppejõule saab jagada linke oma failidele ning õppejõud saab neid näha ja allalaadida veebist ilma takistusteta. Üleliigsed inimesed ei pea sinu materjale nägema ja ka õppejõud näeb ainult seda mida sa lubad tal näha. Hoidla tüüpi tarkvaradega saab ka endale teha materjali varamu, mis on sulle siis igalt poolt ligipääsetav, et saaksid teha oma õppetööd igal pool. 

Järgmine tarkvara, mis õppetööle kaasa aitab on blogi. Blogid on tegelikult juba üsna ammu populaarsed, kuid endiselt saab neile leida uusi kasutusvõimalusi. Viimasel ajal koguvad populaarsust veebikeskkonnad, kus üks kasutaja saab teha omale mitmeid blogisi ning see omadus teebgi blogid õppimisele kasulikuks. Saab teha erineva blogi iga erineva õppeaine jaoks ja seal siis rääkida ülesannetest ja muud ainet puudutavatest asjadest. Parim variant oleks, kui blogi omanik oleks õppejõud, kes lisab sinna materjalide linke ja lisab ülesandeid. Õpilased saavad siis kommentaaride kaudu esitada küsimusi ja võibolla ka lahendusi. Saab teha ka blogisi rühmatööde tarvis, kus rühmajuht ja liikmed saavad oma töö edenemist jälgida ja dokumenteerida.

Veel leidub ka üks huvitav tarkvara mille abil saab kontrollida oma tehtud tekstitöödes õigekeelt ja kirjavigu. Peale töö valmimist laed sa selle keskkonda ülesse ja vastavalt töö mahust saab siis lasta keskkonnal kontrollida õigekeelt teatud aja vältel. Vastuseks tuleb olenevalt soovist kas parandatud ja valmis töö või märgetega töö, sellest mis nõuaks muutmist. Koolitööde jaoks on see kindlasti väga abivalmis vahend kuid kahjuks on eesti keelne õigekeel sellistel tarkvaradel veel nadi ja vähepopulaarne. Tuleb loota, et varem või hiljem täiustatakse seda ja ka meie saame oma töösid lasta parandada, seni aga saame inglise, saksa ja muude võõrkeele õppeainete kodutöösid nendes keskkondades kontrollida.

Päevik on olnud juba väga kaua iga õpilase ja tudengi väga oluline kaaslane. Ta ütleb sulle millal sul on töö, või mis on su kodused tööd järgmiseks tunniks ja temasse saab kirjutada ka muid olulisi märkmeid. Seepärast saab ka eeldada, et e-päevik on kasulik abivahend. Sotsiaalsete tarkvarade seas on nii öelda ajahaldamise tarkvarad, mis põhimõtteliselt on nagu päevikud ainult et veebis. Teed omale kasutaja ja saad sellele ligi igast arvutist. Märgid ära olulised tähtajad, lisad märkmeid ning kuupäevade juurde saab mõnes keskkonnas isegi faile lisada. E-päevikus on eeliseks ka see, et ei saa tekkida ruumipuudust märkemete tegemisel. Üks selline ajahaldamise tarkvara on näiteks Notely, mis on nimelt mõeldud õpilastele ja tudengitele.

Lisan siia ka infot ühe vähemlevinud sotsiaalse tarkvara kohta. See on tuutorluse tarkvara, mida on olemas praegu veel väheseid variante kuid mida ka juba kasutatakse. Tarkvara ongi mõeldud õppetegevuseks, pigem küll juhtudeks, kus üks tudeng õpetab teist kuid eks kasutavad seda ka õppejõud. Näiteks lisan siia keskkonna nimega BuddySchool. Keskkonda teevad tudengid omale kasutaja ja registreerunud kasutajad saavad üksteisele keskkonnas teadmisi edastada. Nii videoesitluste, tekstide, kui ka otse vahendatavate materjalide ja töölaua kaudu kuhu saab kirjutada ja joonistada pilte mõlemalt poolelt. Keskkond on hea matemaatiliste ja graafiliste ülesannete õpetamiseks, sest hea on teha näiteid.

Sotsiaalsete tarkvarade seas on veel palju teisigi abivahendeid millega teha oma õppetööd lihtsamaks ja lõbusamaks ja ka siin välja toodute seas on paremaid ja halvemaid ning selliseid, mis sobivad erinevatele isiksustele meelsamini. Sellegipoolest on näha, et sotsiaalsed tarkvarad on kasulikud ning neid tuleks ka edaspidi arendada ja täiustada, et nende kasulikkus tõuseks veelgi. Arenduse käigus oleks hea teha keskkondi universaalsemaks, vähemalt kasutajate kohapealt, et ei peaks iga keskkonna jaoks olema vaja eraldi kasutajat. See teeks keskkonnad tudengitele ka mugavamaks.




Sunday, December 9, 2012

Gruppitöö

Lisan siia siis ka lingi meie gruppitööle, et see ikka näha oleks.
Töö ise on idee viisist kuidas õpetajad/õppejõud võiksid õpilaste/tudengitega teha konsultatsioone Skype-i teel, registreerides end enne selleks loodud lehel. Lisaks saaks ka materjale ja kodutöösid vahendada. Asja mõte oleks, et õpilane ja õpetaja saaksid individuaalselt effektiivsemalt suhelda.

Töö on kättesaadav: http://www.tlu.ee/~robins/Intelligente_arvutikasutus.ppt

Thursday, December 6, 2012

Viimane kodutöö (Autoriõigused)

Ülesandeks siis anda siia link mingisuguse oma tehtud teose kohta avatud sisu keskkonnas. Minu teoseks on siis minu enda koostatud vikipeedia artikkel Virtuaalkonsooli kohta. Töö on tehtud aine Riistvara raames ja kirjutatud 3.detsembril 2011. Kuna vikipeedias saab artikleid täiendada siis Ajaloost on näha tegijad. Minu kasutajanimi mille all töö on tehtud on Kenny555.

Siin siis ka link: 
http://et.wikipedia.org/wiki/Virtuaalkonsool

Sunday, December 2, 2012

Kodutöö 10 (Pildistamine)

Korraliku kaamera ajutisel puudumisel on minu pildid tehtud telefoni abiga. Saan aru, et kodutöös taheti saada midagi korralikumat aga kahjuks ei olnud hetkel valikut.

Varustus: Sony Ericsson W800i

1.Pilt liikumatust objektist toas:
 Pildi udusus on tingitud väiksema resolutsiooni venitamisest arvutsi. Peale suurema resolutsiooni ei muudaks pildi tegemisel midagi. Valgustus on hea ja enne venitust oli ka hea teravus.

2.Pilt liikuvast objektist toas:
Siin oli juba lugu raskem, kuna objekt liikus jäi ta pildile kergelt uduselt. Korraliku kaameraga oleks võinud säriaega kiirendada, et objekt täpsemalt (mitte udusena) pildile saada.

3.Kiirelt liikuva objekti pildistamine õues:
Peale pikka katsetamist(ja hunnikus pilte) oli see minu parim tulemus tänaval kiirelt liikuvat autot oma telefoniga pildistada. Pilt sai teha õhtul ja telefoni ööreziim suutis isegi pildi nähtavaks teha kuid auto ise on rohkem kummituse moodi kui auto moodi. Jällegi oleks asja saanud manuaalse säriaja muutmisega parandada mida aga telefon ei võimalda.

Kodutöö 9 (Multimeedium kodus)

Koduseks ülesandeks on kirjeldada meedia jagamisega seoses ette tulnud probleemi ja selle lahendust.

Hiljuti sai koju osta laiekraanteler ning loomulikult tekkis soov sellest vaadata arvuti peal olevaid filme. Teler ise toetab küll mitmeid meedia edastuse variante (välja arvatud VGA), kuid sülearvuti on vanem ning toetab ainult VGA juhtme ühendust. Kuna juhe ise puudus tuli seda muidugi minna muretsema, mis aga tuli välja on see, et VGA-HDMI juhtmega puudub heli ja seetõttu tuli ka helijuhe eraldi muretseda. Hiljem tekksi omal mõte, et kuna HDMI edastab nii pilti, kui ka heli siis, mis sellise juhtme mõte üldse on. Kuid filmid said vaadatud ja juhtmed on olemas. Oleks kindlasti saanud ka paremini kuid kiirustades leidsin sellise lahenduse.